XVI-XVII SAJAND

NUTIVAADE

Joann Portantiuse 1573a Liivimaa kaart (EAA)

1500-1600

Täpsem ja laiaulatuslikum maamõõtmine ja praeguse Eestimaa alade kaardistamine sai alguse nn "Rootsi ajal" pärast 1558-1583a toimunud Liivi sõda, kui praegune Eesti ala jagati kolme riigi, Rootsi, Taani ja Poola vahel. Lõuna-Eesti jäi Poolale ja endised Lääne- (koos Hiiumaaga) ; Järva- ; Harju- ning Virumaa Rootsile. Rootsile kuuluvatest aladest moodustati Eestimaa kubermang (Estland) keskusega Revalis, Poolale kuuluvatest aladest Liivimaa (Livland) keskusega Riias. Saaremaa e. Oesel, keskusega Arensburgis (Kuressaare) jäi Taanile. Narva linnast sai Rootsi Idaalade pealinn ning lahutati Eestimaa kubermangust ja liideti Peterburgi kubermanguga. Niipalju lühidalt tolleaegsest haldusjaotusest.

XVI sajandi kaartidelt on näha, et need on suhteliselt ebatäpsed. Selle tingis maamõõtmise ja kaardisatmise üldise arengu seis kogu maailmas. Vähemtähtis polnud ka see, et Eesti aladel toimus pidevalt sõjategevus.

Eesti maamõõtmise ajalugu on ühtaegu seotud ka Eesti mõisate ajalooga, sest kuni 1919a maareformini olid maaomanikeks valdavalt Riigi- ; Rüütli- ja Kirikumõisad. Taludele koormiste määramisel viidi läbi maarevisjone mille käigus määrati maa suurus, kõlvikud ning nende kvaliteet. Teada on ulatuslikumate maarevisjonide läbiviimine Põhja-Eestis 1564 aastast alates ning Lõuna-Eestis 1582 aastast alates. Revisjonide käigus koostati ka maakasutusplaane ja maakaarte. Hilisema, 1638 aasta maarevisjoniga, saab tutvuda siin.

Revisjone korraldati tavaliselt paarikümne aastaste vahedega. Massiline revisjonide läbiviimine algas aga hiljem, 1720-ndatel aastatel.

Järgnevalt väike maamõõdu- ja kaartograafia-ajaloo ülevaade, mis puudutab lähemalt Lääne-Virumaad aga üldisemalt ka tervet Eestit.

1600-1700

Johann Stael von Holsteini 1600a kaart

1628a Atlas Minor Gerardi Mercatoris Amsterdam

1653a Andreas Bures kaart

1662a Joan Blaeu kaart

Maamõõtmisel ning kaardistamisel kasutati maamõõdulauda e mensulit (ladina k. mensula – lauake). Mesnul kinnitus üldjuhul tripoodile ehk kolmjalale. Mensulile kinnitati kinnitusnõeltega paber. Mõõtmiseks ning kaardi joonestamiseks asetati paberile viseerimisjoonlaud e diopterjoonlaud. See sihiti (viseeriti) mõõdistatavale objektile ning paberile joonestati joonlauaga kiir e joon. Niimoodi määrati seisupunktist kõikidele eemal asuvataele huvipakkuvatele objektidele suunad. Edasi mõõdistati baas. Baas kujutas endast kahest või enamast seisupunktist koosnevat mõõtmise polügoni. Baaspunktide omavaheline kaugus mõõdistati metallist mõõteketiga. Järgmiseks viidi mensul uude baaspunkti ja mõõdistati samad objektid mis eelmiseltki baaspunktilt. Paberile joonistatud joonte ristumiskohad määrasidki objektide asukohad kaardil. Mõõtmise põhimõte baseerub triangulatsioonil ehk kolmnurga mõõtmisel ja lahendamisel (kolmnurga lahendamiseks piisab ühe külje pikkusest ja kahest mõõdetud nurgast). Sellise mõõtmistehnikaga valmisid mustandid, plaanid ja kaardid kohapeal. Hiljem lisandus joonlauale ka kompass ja mõõtmised toimusid juba geograafilise (e tõelise) meridiaani järgi. Mensulmõõdistuse täpsust hinnatakse küllaltki kõrgeks ja seda kasuati laialdaselt veel ka XVIII ; XIX ja XX sajandil. Diopterjoonlaud asendus hiljem täpsemate mõõdistusriistadega nagu näiteks alidaad või kippreegel. Alidaad (Alidade, Kr.k. Dioptra , Lad.k. Linea fiduciae) on erinevatel aegadel tähistanud erinevaid mõõteriistu. Ka diopterjoonlaud oli alidaad. Esimesed teodoliidid kandsid samuti alidaadi nimetust. Tänapäeval tähendab alidaad nurgamõõturi (nt. teodoliidi v tahhümeetri) osa, mis pöörleb ümber limbi keskpunkti läbiva telje.

Mensulmõõdistusel diopterjoonlauaga oli oma olemuselt kahemõõtmeline horisontaalmõõdistus. Mõõtmisel määrati mõõdistatavate punktide asukohad ainult horisontaalprojektsioonis, punktide kõrguseid mõõtmata. Tänapäeval on põhimõtteliselt horisontaalmõõdistus ka katastrimõõdistamine. Katastriüksuse plaanil ja katastrikaardil punktide kõrguseid ja maa reljeefi ei näidata.

1640a algasid esimesed tõsisemad mõõdistustööd Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes. Siin mõõdistanud maamõõtjatest enne 1660 aastat on teada 1628a Anders Bure poolt ellu kutsutud Rootsi maamõõdukontori (Lantmäteriet) maamõõtja Mattias Andersohn. Maamõõtjad koolitasid uusi maamõõtjaid ja abilisi ise, praktiliste tööde käigus. 1632 aastal asutati Tartu ülikool, kus professor Joachim Scheleni käe all hakati ette valmistama maamõõtjaid ka kohapeal.

1643 algas Taani-Rootsi sõda mis lõppes 1645a Brömsebro rahu sõlmimisega. Brömsebro rahulepingu järgi loovutas Taani Rootsile Saaremaa. 1656-1661 toimus Vene-Rootsi sõda. 1680 algas Rootsi kuninga Karl XII käsul Eestis mõisate reduktsioon (taasriigistamine). See tingis mõisamaade ülemõõtmise ja kaardisatmise vajaduse. Tööle hakkasid reduktsioonikomisjonid milliste koosseisu kuulusid ka väljaõppinud maamõõtjad. Tollest ajast on teada siin tegutsenud maamõõtjad Johan Holmberg; Matias Schilder; Qvist Briant; Gabriel Olifant; Nils Celsius; Christian Arendt; Christian Roman; Christian Hansteen; Holger Dalman; Håkan Carlheim; Johan Tranæus; Sven Skragge ja Gunno Eurelius.

1680-1700 taasriigistati valdav osa mõisu. Sellest ajajärgust pärineb ka suurem süstemaatiline kaardiseeria mis on Eesti Ajalooarhiivis (nn „Suur Rootsi Kataster“).

Mensul koos diopterjoonlauaga

Diopterjoonlaud ja maamõõdukett

Mensulmõõdistuse põhimõte ja mensulita mõõdistamine 1600a

Maamõõtja- kaardistaja töövahendid 1687a

ca 1660a pärit maaplaan. Eesti kubermang, Jõhvi kihelkond, Järve ja Peetri mõis (EAA)

1700a Gerard Valcki kaart

Maamõõdu instrumente tuli kasutusele üha uusi ja paremaid, mis võimaldasid täpsemat mõõtmist. Juba eelpool mainitud diopterjoonlauda täiustati kompassiga. 1698a maamõõdu instruktsioonis märgitakse maamõõtjale vajalike instrumentide hulgas mensulit, alidaadi, maamõõduketti, maamõõdunööri, terasest joonestuspliiatsit, maamõõdutikke, kompassi ning pantograafi. Töövahendite joonistelt leiame veel sirkli, ripploodi, paleti, kvadrandi, malli, joonlaua ja mastaabi.

Kvadrant on tegelikult astronoomias kasutusel olnud mõõteriist millel on ¼ ringist mõõteskaala ja millega määrati taevakehade nurkkõrguseid. Tycho Brahe poolt XVI sajandil konstrueeritud mõõteriist vahetas välja varem samal otstarbel kasutusel olnud armillaarsfääri. Astronoomiline mõõteriist on ka astrolaab, mida geodeesias ja maamõõtmisel erinevate nurkade mõõdistamiseks samuti kasutati. Samuti sekstant ( 1/6 ringist) ning oktant (1/8). Neid mõõteriistu ei kasutatud üldjuhul tavalisemate maamõõdu tööde puhul. Küll aga teatud mõõdistuspunktide asukoha määramisel. Sellega kaasnesid pikemaajalised vaatlused ja mõõdistused.

Pantograaf on seadeldis joonise kopeerimiseks ühest mõõtkavast teise. Selle leiutas 1603a Christoph Scheiner ja see võeti kaartide erinevas mõõtkavas valmistamiseks ka maamõõtjate ja kartograafide poolt kohe kasutusele. Üks-ühele kopeerimisel kasutati enamasti aga nõelaga läbitorkamist. Mustandi või originaal plaani alla kinnitati puhas leht kuhu sooviti kopeerida ja situatsioonipunktid torgati nõelaga läbi. Märgitud aukude vahele joonestati siis uuesti kopeeritav plaan.

Mõõteriistadest tuleks mainida veel Circumferentor`it (täisringi skaalaga nurgamõõte instrument, teodoliidi eelkäija) ja Grafomeetrit (½ ringiskaalaga nurgamõõteinstrument. Ka Semi-Circumferentor). Lisaks kasutati väga erineva väljanägemisega kuid tööpõhimõttelt sarnaseid nurgamõõteinstrumente.

Mensulmõõdistus 1775a

1700-1800

Pikksilma leiutamine XVII sajandi alguses tõi muudatusi ka maamõõdu-instrumentide moderniseerimises. Lahtise dioptri asendamine pikksil- maga võimaldas viseerida täpsemalt kaugematele punktidele ja lõi eeldused optilise kaugusmõõtja leiutamisele.

Geminiano Montanari teostas 1674a esimese optilise kaugusemõõtmise, kasutades teleskoobis niitriste. James Watt konstrueeris 1771a optilise kaugusmõõdiku kahe horisontaalse ja ühe vertikaalse niitristiga. 1778a täiustas seda optik William Green ja kasutuskõlblik pikksilmaga optiline kaugusmõõtja oli sündinud.

Seni lahtise diopteriga joonlaud asendus juba eelpool mainitud kippreegliga. Endiselt oli kasutusel mõõtekett (1769a maamõõ- duinstruktsioonis on nimetatud 25 küünra pikkust e umbes 13,25 meetri pikkust maamõõduketti. 1 küünar = 21 tolli = ca 53 cm), mensul ja kompass. Kippreegli asemel kasutati vähemalt Eestis maamõõtmisel endiselt laialdaselt viseerimisjoonlauda.

Mensulil kippreegel ja maamõõdukett

1700a algas põhjasõda. 1710a septembris kapituleerus Tallinn Vene vägedele tingimusel, et siin kehtinud nn „Balti erikord“ jääb kehtima. Balti erikord puudutas siin asuvate rüütlimõisate ja kohalike aadlike privileege. 30. augustil 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, mille alusel Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu-Karjala. Vene tsaar (alates 1721 Keiser) Peeter Esimene kuulutas Vene tsaaririigi 1725a Keisririigiks ja Impeeriumiks. Eesti aladele moodustati kaks kubermangu, Estland (Eestimaa kubermang e Эстляндская губерния e Эстляндия ) ja Livland (Liivimaa kubermang e Лифляндская губерния e Лифляндия). Eesti kubermang kandis 1796 aastani nime Ревельская губерния. Maamõõtmise ja kaardistamisega seonduv läks Rootsi Kuningriigi alluvusest üle Vene Tsaaririigi alluvusse.

1722a sai Vene saadik Stockholmis ülesande üle võtta Suure Rootsi Katastri kaardid ja mõisate maaplaanid, mis 1721a rahulepinguga pidid saama üle antud, kuid kemplemine nende kaartide pärast kestis Rootsiga erineva eduga 1825 aastani.

1724a avati Venemaa Teaduste Akadeemia ja kõik tsaaririigi kartograafiaga seonduv koondus TA geograafia departemangu.

Nüüd järgnes terve rida senati ukaase, mis puudutasid mamõõtmistoiminguid ning maamõõtja ametikohta.

1728a 2. jaanuaril loodi senati ukaasiga nr.5220 Liivimaa kubermangu kaks kubermangu maamõõtja ametikohta. (Полное собрание законов Российской империи ПСЗРИ-1)

1745a anti välja Vene impeeriumi atlas, kus on sees Eestimaa ja Liivimaa kubermangud.

1765a alustati Vene Impeeriumis eramaade kaardistamis-töödega, eesmärgiga suurendada riigi tulusid mis laekusid maakasutuse maksudest. Viidi läbi maarevisjonid. Senati nimelise käsuga 8. oktoobrist 1765a (ПСЗ, № 12488) ja järgnevate regulatsioonidega (7.04.1768 ПСЗ, № 13093) teatati, et kõik kes oskavad tegutseda maamõõdu erialal (имеющие сведения в снятии дач на планы ) või sooviksid õppida maamõõtmist ja kaardistamist, annaksid endast kohalikele võimudele teada. Maamõõduekspeditsioon annab aga 23.04.1779 ukaasiga nr 439 teada, et õpilased ei oska kirjutada ega joonestada (дабы все определенные при сей канцелярии ученики, из коих до тридцати пяти человек, ни копировать, ни писать не умеют, доведены были в том до совершенства, к чему и принять сей канцелярии надлежащие средства по собственному ее изобретению ).Selle tulemusel avati Moskvas 25.05.1779a Konstantinovski nimeline (nim.suurvürst Konstantini järgi), Venemaa esimene ainult maamõõtjate ja geodeetide koolitamisele suunatud maamõõdukool. Ette oli nähtud 100 õpilase kohta. Õpilased said 30 rubla aastas õpingutasu, õpetaja abilised 200 rubla ja õpetaja 500 rubla palka aastas. Kooli eelarves oli töö- ja õpingutasudeks ette nähtud aastas 3900 rubla.

1768a 6.märtsi ukaasiga määrati Salomon Severin Dobermann Eestimaa Ülemmaakohtu maamõõtjaks.

1773a 19.novembril loodi senati ukaasiga Eestimaa kubermangu üks maamõõtja ametikoht. Kubermangu maamõõtjate ametikohad loodi selleks, et mõõdetaks ära kõik linnade, kirikute, eramõisate (ja ka riigile) kuuluvad maad ning maakasutuste suuruse täpsustamise tulemusel saaks suurendada riigi sissetulekuid. 01.04.1774 määrati esimeseks riigi maamõõtjaks Eestimaa kubermangus Salomon Severin Dobermann (alates 01.04.1783a muudeti tema riigi maamõõtja ametikoht kubermangu maamõõtja ametikohaks). Esimese kubermangu maamõõtja kuupalk oli 15,33 rubla (184 rubla aastas).

1775a andis Katariina II Suur välja ukaasi kubermangude juhtimist puudutavate küsimuste kohta, millega määrati, et igas kubermangus on võimuorganite juures ette nähtud kubermangu maamõõtja ametikoht ja linnades linnamaamõõtja ametikoht.

1700a Rootsi sõjaväe kaart (EAA)

1745a atlas

1775a ukaas

1779a ukaas maamõõdu kooli asutamisest

1781a 19. mai ukaasi „Määrus kubermangude vaheliste ja iga kubermangu maakondade vaheliste piiride kohta“ („О положении губернских и уездных границ повеления, комисары, дворянские курского и смежных к нему округов, предводители уездных судов и нижних расправ заседатели и уездные землемеры „ ) järgi tuli mõõta, tähistada ning kehtestada piirid maakondade vahel ja kubermangude vahel. Samuti nägi ukaas ette piirikaartide koostamise. Maamõõtjatele pandi lisaks kohustus informeerida piiriäärsete kubermangude elanikke nende kuuluvuse kohta, ühte või teise kubermangu.

1783a 5.juuni ukaasiga moodustati Eestimaa kubermangus viis maakonda (уезд) : Revali ehk Tallinna maakond, (Ревельский / Гарриенский / Гарский уезд) ; Rakvere maakond (Везенбергский / Вирляндский / Вирский уезд) ; Paide maakond (Вейсенштейнский / Йервенский / Эрвенский уезд) ; Haapsalu maakond (Гапсальский / Викский уезд) ja Paldiski maakond (Балтийский (порт) / Балтийско- Портское уезд). Maakonna valitsuste juurde kuulusid maakonna maamõõtjate ametikohad (уездной землемер).

1783a 3. juuli ukaasiga määratleti ära, et kubermangu maamõõtja ülesandeks on maamõõdutööde ning maakonna maamõõtjate tegevuse juhtimine ja korraldamine.

22.juulil 1783a sündis Virumaal Auvere mõisas, Auvere mõisa valitseja pojana, Carl Friedrich Tenner (Карл Иванович Теннер) kes pani aluse Vene teaduslikule geodeesiale ja kelle töö tulemusena rajati Baltimaades Ida-Euroopa esimesed triangulatsioonivõrgud. Temast lähemalt allpool seoses Struve-Tenneri meridiaanekaare mõõtmisega.

1784a 23.mail alustasid Eestimaa kubermangu ja Peterburgi kubermangu piiri reguleerimise ühiskomisjoni maamõõtjad piiripostide paigaldamist, alustades Narva jõe suudmest. Piir tähistati kuni Joala mõisani. Edasi piiride tähistamine ja mõõdistamine peatus, kuna tekkis piirivaidlus ja Peterburgi komisjon keeldus piiri edasi tähistama. 1784a detsembris tuli aga kõrgemalt poolt korraldus „piir ilma pidulike koosolekuteta ära mõõta“. Eesti Ajalooarhiivis on selle kohta aastast 1784 ka kaart, mis kannab nimetust „Геометрический план разграничению пределов Санктпетербургской Губерний с Ревельским наместничеством сего 1784 года и юля 26 дня всилу высочайшаго имянаго Ея Императорскаго Величества указу состоявшаго минувшего 1781 года мая 19 го дня.“

1784a juunis alustati Eestimaa ja Liivimaa kubermangude vahelise piiri tähistamist ning ülesmõõdistamist.

Kubermangude vahelise piiri tähistamisel looduses tuli paigaldada piiripostid, millel olid kubermangude vapid peal. Suurte teede äärsed piiripostid pidid olema varustatud Vene riigi vapitähisega. Koostati piirikaardid ja piiriprotokollid.

Kubermangude ja maakondade piiride tähistamine ning mõõdistamistööd ei kulgenud aga ilma viperusteta. Eestimaa kubermangu maamõõtja S.S.Dobermann pöördus 10.05.1784 Revali asehalduskorravalitsuse poole ettekandega piiristamistööde kohta ning teatas, et maakonna maamõõtjail pole vajalikke instrumente. Juba varem, 10.aprillil kurdab S.S.Dobermann oma ettekandes, et nõutavate tööde teostamiskorra kohta puuduvad täpsemad instruktsioonid. Selgusetu on, kuidas määrata piiri, kui mõisale kuuluv küla on teises kihelkonnas kui mõis ise, või kuidas toimida, kui mõisa maad asuvad korraga nii ühel kui teiselpool maakonna piiri „Kas jätta mõis ühte maakonda või mõõdistada maakonna piir läbi mõisamaade?“ 31.juulil kannab Rakvere maakonna maamõõtja Johann Frey ette, et ei ole võimalik töid jätkata, kuna ei jagu töödeks vajalikke inimesi. Lisaks tekkis mitmel pool piirivaidluseid. See tingis selle, et kindralkuberener G von Browne andis lõpuks välja korralduse, millega kohustas 06.augustist kõiki maavalduste omanikke kuuletuma kubermangu piiride ja maakonna piiride reguleerimiskomisjonidele. Kõik piire puudutavad vaidlused tuli 30.mai ukaasiga lahendada kohtus, linnade karja- ja heinamaade küsimused lahendada aga 10.juuni ukaasi järgi. Samuti oli teateid selle kohta, et talupojad on omavoliliselt eemaldanud piiritähiseid.

Rakvere ja Tartu maakondade vahel asuv kubermangu piir oli 20377 sülda pikk, Rakvere ja Viljandi maakondade vehele jäi kubermangu piiri 18669 sülda ja 2 jalga. Rakvere-Tartu vahelise maakonna piiripost nr.15 (piirikupits nr.41) pärast mindi kohtusse, sest sellele üritasid Rakvere maakonna maamõõtja Johann Frey ning Viljandi maakonna maamõõtja Friedrich August von Bohm määrata täpseid geograafilisi koordinaate Tartu meridiaani mööda, kuid Frey sai punkti asukohaks 165º 15` Bohm aga 135º 45`. Kuna kohus oli ebakompetentne midagi otsustama või kellelegi õigust andma, siis jäeti asi sinna paika ja koordinaate piiriprotokolli ei kirjutatud. (Erinevad koordinaadid saadi ka piiripostile nr.13 : Frey 153º Bohm 82º). Samuti saadi piiripikkus Liivimaa ja Eestimaa kubermangude vahel erinev : Eestimaa kubermangu maamõõtjate andmetel oli piir 368,6 km pikk, Liivimaa kubermangu maamõõtjate andmetel aga 369,8 km.

Rakvere maakonna piiri reguleerimiskomisjoni kuulusid: Rakvere maamarssal parun Wilhelm Friedrich von Ungern - Sternberg ; Rakvere kreisikohtunik parun Jacob Johann von Tiesenhausen ; Kreiskohtu kaasistuja parun Alexander Philipp von Salza ; Rakvere maakonna maamõõtja kapten Johann Frey ja Rakvere maakonna sekretär Michael Wytzynski.

Geometrischer Plan der Baltisch Port und Revalschen Kreis-Grenze 1784 (EAA 46.2.39)

Kõik maakondade piirikaardid ja piiriprotokollid kooskõlastati maakonna maamarssali ning kreisikohtuga ning esitati seitsmes eksemplaris kubermangukomisjonile kinnitamiseks. Igast kinnitatud plaanist ja piiriprotokollist sai ühe eksemplari Senati maamõõduekspeditsiooni ukaasi kohaselt: kreisikohus, alammaakohus, ülemmaakohus, ülemkorrakohus, kodanike asjade kohtukoda, kroonupalat ja kubermanguvalitsus.

Kaartide mõõtkavad olid enamasti 1/4200 ; 1/8400 või 1/42600

1784a 11.detsembril anti välja täiendav ukaas, millega kohustati maamõõtjaid mõõtma ning ära kaardistama tollikordonitele kuuluvad maad, mis asetsesid saartel ning rannikul (tollipiir Venemaa ning Liivi- ja Eestimaa kubermangude vahel kaotati 1782 aastal). Samal ajal koostati ka maakonna linnade plaane.

1788a 5.oktoobril kannab Revali kubermanguvalitsus keisrinnale ette, et kubermangus alustatakse vastavalt Senati Maamõõduekspeditsiooni instruktsioonidele ja manifestile eramõisate maade mõõtmist.

1789a 19. veebruaril kannab S.S.Dobermann ette, et kõik maakondade kaardid on valmis. 17. aprillil kannab ta ette, et ka Eestimaa (Reveli) kubermangu kaart on valmis.

1700-1800 Eestimaa kubermangus Rakvere maakonnas teadaolevalt tegutsenud maamõõtjad: Axell Holm; Johann Frey; Johann Ludwig Gottsched; Salomon Severin Dobermann; O.G. von Laiming; Conrad Martin Sengbusch; Moritz von Dreyer.

1786a Rakvere linna plaan (EAA)

1792a Revali kubermangu (Eestimaa kubermangu) kaart

1793a Revali kubermangu (Eestimaa kubermangu) maakondade kaart

1796a Triigi mõisamaade kaart (EAA 1687.1.1)

. XIX SAJAND                         >>> Vaata järgmine lehekülg >>>