1944-2010

Maamõõtmine kolhoosis

    

Maamõõdu mõõdulindid

Õue-aiamaa eraldamise plaanid. Koostanud endised EV maamõõtjad H.Pärismaa (Persmann) ja H.Nurkse.

Kolhooside ja Sovhooside kaardid 1:10000

Pavel Orlovi maamõõduõpik mis tõlgiti 1955a eesti keelde

Aritmomeeter Feliks

Planimeeter

Nõukogude teodoliit 1951

Maamõõtja Narvas 1956a

Mõõtmine Komsomoli lööktöö ehitusel 1960a

Nõukogude Armee topograafid

Nõukogude Armee sõjaväetopograafia osakonna geodeedid 1980a

1944 hilissuvel vahetus Saksa okupatsioon Eestis Vene okupatsiooni- ga. Kohe jätkati ka maareformiga sealt kus see 1941 pooleli jäi. Eesti Vabariigi Riigivolikogu oli võtnud 23. juulil 1940a vastu otsuse kogu maa natsionaliseerimise kohta. Selle alusel võõrandati õigusvastaselt kogu maa ning alles jäi üksnes maa kasutamise õigus. Kuna saksa okupatsiooni ajal Nõukogude maareform tühistati, siis ENSV Ülemnõukogu Presiidium ning ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee võtsid 7. septembril 1944a vastu määruse, millega tühistati kõik õigusaktid, mis anti välja Eesti omavalitsuse ja Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis. Ajavahemikul 1944-1947 viidi läbi nn. „sõjajärgne maareform“.

1945. aastal jätkusid Nõukogude Liidu Topograafiateenistuse mõõdis- tamistööd Eesti ja Vene triangulatsioonivõrkude ühendamiseks. Selle käigus seoti olemasolev Eesti I klassi triangulatsioonivõrk Nõukogude Liidu I klassi triangulatsioonivõrguga.

16.11.1946a loodi Põllumajanduse Instituut. 1948a moodustati Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikum. Tehnikum loodi Tallinna Tehnikumi baasil , mis siiani oli maamõõtjaid ette valmistanud. Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikumist tulid rahvamajandusse keskharidusega maamõõtjad ja maaparandajad 1958 aastani ja Saku Põllumajandustehnikumi nime all edasi kuni 1961 aastani. Maakorral- dust õpetati veel Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumis (1944-1959); Uuemõisa Põllumajandustehnikumis (1944-1948); Tihemetsa Metsatehniline Tehnikumis (1946-1959) (Tihemetsas asuv kool kandis kuni 2003 aastani erinevaid nimetusi: Tihemetsa Põllu- ja Metsamajanduse Tehnikum (1959-1961); Tihemetsa Põllu- majanduse Mehhaniseerimise Tehnikum (1961-1968); Tihemetsa Sovhoostehikum 1968-1993; Tihemetsa Põllumajandustehnikum 1993-2003).

Maa natsionaliseerimisega samaaegselt valmistati ette kollektivisee- rimist, mis pidi ENSV-s plaanide kohaselt toimuma 1948-1949a. 21.mail 1947 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse „Kolhooside loomisest Leedu, Läti ja Eesti NSV-s“. Oma nägemuse selle läbiviimi- sest pidid vabariigid esitama Keskkomiteele 10 päeva jooksul ja juba samal aastal „ennetähtaegselt“ moodustati Eestis esimesed viis kolhoosi (esimene neist „Viktor Kingissepa nimeline“ Saaremaal 6.septembril).

2.septembril 1948 võttis Eesti NSV Ministrite Nõukogu vastu määruse nr 834 “Kodanike individuaalelamute ehitamise kohta”. Selle määruse punkt 1 kohustas maakondade, linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteesid (RSN TK) andma kodanikele linnades või väljaspool linnu maatükke ühe- kuni kahekordsete individuaalelamute ehitamiseks. Linnades tohtis krundi suuruseks olla maksimaalselt 600 ruutmeetrit. Kolhoosides võis aiamaa suurus olla riigiteenistujatel kuni 0,15ha ja kolhoosnikul 0,60ha. Maakasutuse eest tasuti riigile maamaksu.

Loodi Tehnilise Inventariseerimise Bürood, mille eesmärk oli teostada ülesmõõdistusi ja tehnilist inventuuri nii ehitiste kui maakasutuse kohta. Inventariseerimise büroodest moodustati hiljem Hooneregistrid.

6.detsembril 1950 võeti Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt vastu määrus nr. 1058 - “Eesti NSV linnamaade korraldamise põhimäärus”. Selle kohaselt kodanikele kasutusse antavate maade suuruse määrab kindlaks RSN TK. Täitevkomiteed määrasid ja eraldasid isikutele nii õuemaad kui aia- heina- ja karjamaad. Maa eraldati kindlaksmääratud tähtajaks. Määrus 1058 tühistati ENSV MN 18. juunil 1956 määrusega nr.137 ja kehtestati „Eesti NSV linnade, rajoonikeskuste ja alevite maa- de korraldamise põhimäärus“. Maade eraldamisega hakkas tegelema kohalik kommunaalmajanduse organ RSN TK eelneva otsuse alusel.

Kommunaalmajanduse osakonnad teostasid linnamaade maakorral- dust ja kolhoosid kolhoosimaa maakorraldust, vastavalt RSN TK otsustele. Pärast RSN TK maade eraldamise otsustamist andsid nad välja akti maade kasutamise kohta, eraldasid kasutajale maatüki looduses, teostasid piirimärkide paigaldamise ning maamõõdutööd. Seega leidsid maamõõtjad nüüd rakendust nii kommunaalmajanduse osakondades, kolhoosides, sõjaväe topograafiateenistuses kui ka inventariseerimise büroodes.

Kui mõisate ajal koostati mõisamaade plaane ja kaarte siis nüüd hakati koostama kolhooside-sovhooside jms üksuste plaane. Kaardid koostati mõõtkavas 1:10 000. Kaarte koostas suuremas osas ENSV Riiklik Projekteerimisinstituut „Eesti Põllumajandusprojekt“ (RPI EPP). Nn. „kolhoosikaardid“ ehk maamõõtjate slängis ka „lehmanahad“ on ilma koordinaatvõrgu, kõrguste ja reljeefita. Riigi metsamaade kohta koostati analoogsed metskondade kaardid.

Uued ajad tõid juurde ka uusi töövahndeid. Moodsamad teodoliidid, arvutusmasina - aritmomeetri, täiustatud planimeetrid jms. Anti välja rohkesti eestikeelset eriala ja õppekirjandust.

1957 alustati praegusel Ida-Virumaal kaevanduste alal Sojuzmarkštrest poolt IV klassi polügonomeetria võrgu rajamist. Esimene osa sellest valmis 1959 aastal. 1969-1972 laiendati seda võrku veelgi. Polügonomeetria võrgu baasil teostati Kirde-Eesti topograafiline kaardistamine mõõtkavas 1 : 5000.

1963 võeti seni kehtinud Pulkovo 1942a koordinaatide süsteemi asemel kasutusele uus koordinaatide süsteem Pulkovo 1963. 1963a koordinaatide süsteemis anti Eesti kohta välja kaardid mõõtkavas 1:100 000 ; 1:25 000 ja 1:10 000. Erinevates asulates võeti järk-järgult kasutusele ka „kohalik koordinaatide süsteem“.


1971a 1. jaanuarist hakkas kehtima uus Eesti NSV maakoodeks mis tunnistati kehtetuks alles 1997 aastal. Selle §27 sätestas kodanikele maa andmise korra. Kodanikud, kes soovisid maad pidid esitama avalduse maa asukohajärgsele küla, alevi, rajooni või linna töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteele (TSN TK) või kolhoosi juhatusele (või muu ettevõtte juhatusele, kelle kasutuses maa on). §77 loetleb kodanike kasutusse antava maa liigid: 1) õue-aiamaa; 2) ehituskrunt; 3) köögiviljamaa; 4) ametimaa; 5) heina- ja karjamaa. Koodeksi §82 järgi oli igal kolhoosipere liikmel õigus õue-aiamaale.

1975. aastal alustas Nõukogude Armee sõjaväetopograafia teenistus (Военно-топографическая служба ВС CCCP) sõjaväe tarbeks spetsiaalse polügonomeetriavõrgu rajamist üle Eesti. Selle võrgu punkte on Lääne-Virumaal veel alles siin-seal Soome lahe kaldal. Punktid on ümbritsetud ca 3-4 meetriste ümmarguste kupitsatega ja tsentriks on kasutatud ca 20-30mm läbimõõduga ümarrauda, millesse on ülemisse otsa sisse lõigatud rist. Sõjaväe polügonomeetria võrgu punktide tehnilisi- ja mõõdistus andmeid ning nende punktide koordi- naate ei ole õnnestunud leida.

Nõukogude kindralstaabi kaardid ja planšetid olid kõik nõukogude perioodil rangelt salajased või piiratud kasutusega ja varustatud märkega "Секретно" või "Совершенно секретно", ning kõik muud topograafilised kaardid (näiteks GUGK) märkega "Секретно" või "ДСП" ("Для служебного пользования"). . Polügonomeetria punktide asukoha andmed, abrissid, mõõdistusandmed ja punktide koordinaadid enamasti samuti. 1:500 mõõtkavas planšetid kleebiti õhukesele alumiiniumlehele defor- meerumise vältimiseks.

Topograafiliseid kaarte trükiti nii erivärviliseid kui ka ühevärviliseid (näiteks tumesinine trükk). Osad topokaardid trükiti kilele, nagu ka nõukogude aegsed aerofotod. 1:10 000 mõõtkavas aerofotode (ortofotode) kvaliteet oli suhteliselt vilets ja nende dešifreerimine vahel üpris keeruline.



1969a polügonomeetria Tamsalus

Rakvere linna 1984a polügonomeetria

1980a planšetid 1:500

1981a Rakvere topokaart 1:10 000

1985a värvilised topokaardid 1:10 000

1981a aerofoto 1:10 000



1983a loodi ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi, Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee ja ENSV Riikliku Põlluma- janduse Tootmistehnika Komitee baasil ENSV Agrotööstus- koondis ning 1985 aastal liideti sellega ENSV Aiandusministee- rium, ENSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium ja ENSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium millest kokku moodustati ENSV Agrotööstuskomitee (ENSV ATK).

Agrotööstuskomitee alla kuulus ka Maakorraldusvalitsus.

1984a anti Eesti NSV Agrotööstuskoondise RPI "Eesti Põllumajandusprojekt" poolt välja „Piiristamistööde korra juhend“ (Tallinn 1984) mis määras muuhulgas ära maakasutuste piiride tähistamise nõuded. Nii võib veel praegugi siin-seal kohata ENSV aegseid puitpostidest piiritähiseid või metallist tsentriga neljatahulisi betoonist piiritähiseid.

1989 aasta lõpus moodustati Agrotööstuskomiteest uuesti ENSV Põllumajandusministeerium.

06.12.1989a võttis ENSV Ülemnõukogu vastu ENSV taluseaduse, mille alusel hakati põllumajanduslikku kaubatootmist alustavatele taludele eraldama talude loomiseks maad. Maad eraldati talude loomiseks kohaliku RSN TK loal tegelikult ka varem, Lääne-Virus juba 1988 aastal, Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee otsuste ja maa looduses eraldamise aktide alusel.

21.12.1989 asutati Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil ENSV Keskkonnaministeerium.

16 jaanuaril 1990 loodi reformide tulemusel Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Maa-amet. Maa-ameti alluvuses alustas tööd 15 maakondade katastribürood la lisaks üks katastribüroo Tallinnas. Katastribüroode ametlikuks asutamise ajaks loetakse 12.oktoobrit 1994a, kui vastu võeti Maakatastriseadus.

03.09.1990a anti välja Maa-ameti käskkiri number 3 „Maa kasutamiseks andmise ajutine kord“

22.11.1990a anti välja Maa-ameti käskkiri number 7 „Taludele maa kasutamiseks andmise ajutine juhend“ , mille punkt 3.2.7 sätestab muuhulgas nõuded maaeralduse plaanile ehk maa andmise projektplaanile:

Plaan valmistatakse kehtiva vormi järgi topograafilistes leppemärkides mõõtkavas 1:10 000 või 1:5000.

* Plaanile kantakse:

- olemasolevate maakasutuste piirid ja nimetused;

- taotletava talumaa piir;

- kaitsealade piirid ja teised piirangutega alad;

- riikliku kaitse all olevad objektid;

- korraldatud metsamaa piirid, sh. I ja II grupi metsad;

- põhimaakasutaja maast mahaarvamiseta maakasutused

- õue-aiamaad;

- vajadusel muud andmed.

* Plaanil olev maade eksplikatsioon antakse maatükkide kaupa korrigeeritud (punasega parandatult) kõlvikute lõikes.

* Plaanile kantakse tekst "Maa antakse kasutada tähtajata ja põhimaakasutaja maast mahaarvamisega".

* Põhimaakasutaja maast mahaarvamiseta maakasutused näidatakse eksplikatsioonis kasutajate lõikes.

* Plaanil on nõutav senise maavaldaja ja maasaaja allkiri ning maakonna maa-ameti allkirjad koos pitsatitega.

* Pärast maa andmise määruse väljaandmist kantakse plaanile määruse number ja kuupäev ning omavalitsuse sekretäri allkiri koos pitseriga.

19.12.1990a võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse "Omandiõiguse järjepidevuse taastamisest"

13.06.1991a võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu seaduse „Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus“ mis hakkas kehtima alates 20.06.1991a.

20.08.1991a võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liidu koosseisu, vaid on iseseisev vabariik.

Kohe lükati käima ka uus maareform.

17.10.1991a võeti vastu Maareformi seadus, mille kohaselt: „Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaaloman- dissening „Maa tagastatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei soovi plaani- ja kaardimaterjali alusel tagastamist, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Tagastatava maa- üksuse pindala ei tohtinud erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast rohkem kui +/- 8 %, ning mitte rohkem kui 5 ha.

Kuni 1992a veebruarini oli üheks põhiliseks maamõõtmise ja kartograafiaga tegelevaks ettevõtteks Eestis Riiklik Projekteerimisinstituut Eesti Põllumajandusprojekt (RPI EPP) millest 1992 veebruaris moodustati Riiklik Ettevõte (RE) Eesti Maauuringud.

05.02.1993 võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu määrus nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ mille viimast kehtivat redaktsiooni saab vaadata siit.

09.07.1993 anti välja määrus nr.214 mis kohustas maamõõdutöid tegevaid ettevõtteid ja isikuid taotlema vastavat tegevuslitsentsi. Maa-ameti peadirektori käskkirjaga moodustati vastav tegevuslitsentside väljaandmise ekspertkomisjon.

25.01.1995a võeti vastu Maakorraldusseadus.

28.02.1995a võeti vastu Olemasolevate plaanide alusel linnades ja kompaktse hoonestusega aladel katastriüksuste moodustamise kord mis kehtis 1997a maini.

29.04.1997a muudeti eelmist korda ja kehtestati uus Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise kord.

05.01.1999a võeti vastu määrus nr.7 „Katastrimõõdistamise korra kinnitamine“. Selle seadusega pandi lõpuks üheselt paika katastrimõõdistamise kord, reeglid ja vastavad nõuded.

Maa-ameti ja katastribüroode loomisel kerkis üles kohe aluskaartide ja katastrikaardtide loomise probleem. Maakatastriseadus sätestas, et katastrikaardi mõõtkava peab olema 1:10 000. Selles mõõtkavas oli kasutada kolhooside ja metsamajandite maakasutusplaane ning Vene kindralstaabi topograafilisi kaarte. Põhikaartide loomise põhi- mõtted töötati Maa-ametis välja ja kinnitati 1991 aastal. 1991-1995 loodi kaardid käsitööna ja alates 1996 aastast digitaalselt. Lisaks Maa-ametile koostas digitaalkaarte aastatel 1996-1998 ka AS Eesti Kaardikeskus. Kuna kaartide loomise üheks oluliseks aluseks on aerofotpildistamine, siis oli vaja kohe ka olemasolevatest, kaheksakümnendatest aastatest pärit halva kvaliteediga ning aegunud aerofotodest, paremaid ja uuemaid fotosid.

1991 viis Aerofloti Leningradi II lennurühm Türi piirkonnas läbi aerofoto pildistamisi. 1993 lisandusid Taani firmade Scankort AS ja Kampsax Geoplan poolt läbiviidud pildistamised Lõuna-Eestis. 1994-95 teostati Lõuna-Eestis täiendavalt pildistamisi soome firma Finnmap OY (FM International) poolt ja alates 1995 kuni 2002 igal aastal (v.a 2001a kui pildistamisi ei tehtud) Rootsi firma Swedesur- vey AB poolt, mis hõlmas juba kogu Eesti territooriumi. Fotode ja olemasoleva kaardimaterjali baasil loodi esimesed katastrikaardid mis trükiti kiledele mõõtkavas 1:10 000. 2002 – 2006 teostas pildis- tamisi veel Soome firma FM-Kartta OY ja juba mainitud Rootsi firma Swedesurvey AB ning alates 2006 aastast teostab aeropildistamisi Maa-amet ise.

Virumaa äärealad (Harjumaaga piirneval alal) said esimesed kvaliteetsed aerofotod 1995 aastal ja ülejäänud Virumaa 1996-98 aastatel.

Seoses maade tagastamise ja erastamisega hakati katastrikaartide puudumise tõttu kõigepealt vanu kinnistute piire EW 1:10 000 ruutkaartidelt üle kandma kolhooside ja sovhooside 1:10 000 maakasutusplaanidele. Seda suuremahulist tööd aitasid teha EPA üliõpilased. Niimoodi loodi maareformiks vajalikud esimesed aluskaardid, kuhu kohalike omavalitsuste maakorraldajad hakkasid kandma tagastamisele kuuluvaid ja juba tagastatud maid, luues nii väikesed maakorralduslike kaartide andmekogud ka kohalike omavalitsuste juurde. Tagastatud kinnistud värviti kohalikus omavalitsuses kaardil käsitsi ära. Määrati erastatavate maade piirid ja kanti kaardile. Maakatstris kanti registreeritud katastriüksuste piirid algusaastatel käsitsi kolhoosi-, sovhoosi ja metsamajandi kaartidele, hiljem juba esimestele katastrikaartidele. Esimestele katastrikaartidele olid eelnevalt trükitud ka ENSV Taluseadusega eraldatud maakasutuste piirid. Esimesed katastriüksuste numbrikujud erinesid praegustest. Lahusmaatükkide puhul kasutati murdjoont (19002:002:20/2 või 88702:001:288/3). Esimene number tähistas kohalikku omavalitsust, teine katastri- üksuse piirkonda selles omavalitsuses ja viimane number katastriüksust. Murdjoone taga näidati ära mitmenda lahusmaatükiga on tegemist. Ühe maatüki puhul, lahusmaatükkide puudumisel, oli murdjoone taga lihtsalt kriips (92702:003:121/-)

Kolhooside, sovhooside ja metsamajandite kaardid olid pikka aega ametlikuks aluskaardiks veel paljudel juhtudel. Näiteks polnud katastrisse päris pikalt kantud ei riigimaanteede teemaade piire, metskondade piire, halduspiire jms. Teede ja kraavide laiused võeti kolhoosikaartidelt. Probleeme oli kohtades, kus puudusid majandite kaardid või polnud majandikaardile kantud teede laiust. Metsamajandite ja kolhooside- sovhooside jms. majandikaartidelt võeti aluseks ka riigi metsamaade ja metskondade piirid. Maakondade ja valdade halduspiirid kanti 90-ndate alguses RE Eesti Maauuringud poolt 1:50 000 mõõtkavas välja antud Vene kindralstaabi kaartidele. Kuna Nõukogude aegsete majandusüks- uste 1:10 000 kaartidel oli palju ebatäpsusi ning 1:50 000 mõõtkavas kinnitatud halduspiiride asukohad looduses ebaselged, siis põhjustas see pikalt väga palju segadust ja tihti maamõõdutööde mitte registreerimist maakatstris. Asja ei teinud lihtsamaks ka aluskaardid, millistel olid ülikooli õpilaste poolt ruutkaartidelt majandikaartidele üle kantud kinnistute piirid, sest need olid nihkes või lihtsalt ebatäpselt kaardile kantud. 1 millimeetrine nihe 1:10 000 mõõtkavas kaardil tähendas aga looduses 10 meetrit ja 1:50 000 kaardil 50 meetrit. Katastriüksust registreerides selgus tihti, et kannet teha ei saa, sest kas metskonna piiride või haldusala piiride „punane joon“ on kaardil ees. Ja olenemata sellest, kes, millal või kui täpselt selle joone oli kaardile tõmmanud, oli see ametlik ja rangelt muutumatu. Oma õigsuse tõestamiseks pidi maamõõtja kokku panema kaardi- ja mõõdistusmaterjalid, koostama seletuskirja ning tegema kirjaliku piirimuudatuse taotluse vastavale ametkonnale (Teedevalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maa-ametile vms).

ENSV perioodil ja vahetult pärast taasiseseisvumist, olid maamõõdu instrumentidena kasutusel valdavalt Nõukogude Liidus toodetud mõõteseadmed ja mõõteriistad. Nurki mõõdeti teodoliidiga. Kauguseid teodoliidi ja mõõtelatiga optiliselt või lühemate distantside puhul ka spetsiaalse kompareeritud terasest mõõdulindiga. Kõrgusmõõtmisi teostati nii teodoliidi kui nivelliiriga.

Kuni lauaarvutite võidukäiguni üheksakümnendate aastate keskel, koostati katastriüksuste plaanid käsitsi. Välitöödel peeti paberil abrissi (mustandplaani) ja väliraamatut (nurkade mõõtmise väliraamatut), kuhu kanti kõik mõõdistusandmed. Hiljem teostati vajalikud arvutused, mille tulemusel saadi mõõdistatud punktidele koordinaadid. Koordinaatide järgi joonestati paberile käsitsi plaanid.

Plaanide paljundamisel olid abiks koopiamasinad. Kuni koopiamasinate tulekuni kasutati kaartide ning plaanide kopeerimisel ja paljundamisel diasograafiat (uutes koopiamasinates kserograafiat). Koopiaid tehti käsitsi vastavale valgustundlikule kemikaalidega töödeldud paberile (põhimõtteliselt fotopaberile) originaali läbivalgustamise teel (sellest ka nimetus „valguskoopia“). Valguskoopiate kvaliteet oli tihti suhteliselt vilets ja vahel oli raskusi koopiatel kujutatust aru saamisega. Diasograafia tehnoloogiatest saab huviline vene keeles lugeda siit.

Pindalad mõõdistati kaartidelt või plaanidelt planimeetri abil. Mehhaanilised planimeetrid asendusid järkjärgult digitaalsetega ja muutusid täpsemaks.

Kuni 2003 aastani joonestati katastriüksuse plaanid värviliselt. Kinnistu piirid illumineeriti punase värviga, juba mõõdistatud naaberüksuste piirid rohelisega ja kitsendust põhjustavad objektid (elektriliinid, kraavid, teed jms) või nende objektide mõjupiirid kollasega. Alates 2003 aastast on aga täpismõõdistatud maade katastriüksuste plaanid must-valged. Värve asendavad erinevad joonetüübid ja joonte paksused. Ainult kaardi- ja plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste plaanidel kasutatakse punast värvi piiride illumineerimisel, et need eristuksid aluskaardist.

Väikest segadust põhjustasid üha enam kasutusse võetavad välismaised mõõteseadmed, millistes nurgamõõtmisel ei kasu- tatud mõõteühikuna kraade, minuteid ja sekundeid vaid hoopis goone. Goonides andmete töötlemine (arvutamine) osutus välitöödel tihti mugavamaks ja lihtsamaks kui kraadides arvutamine (Üks kraad jaguneb 60-neks minutiks ja üks minut omakorda 60-ks sekundiks ning täisring on 360 kraadi. Goonide puhul on täisring 400 gooni ja jaguneb 100 sentigooniks. Vaata ka: nurgaühikud). Paljudel maaplaanidel hakkasid piiriandmetes figureerima goonid, osadele plaanidel figureerisid jällegi kraadid. Tänaseks on lubatud mõõdistada, andmeid töödelda ning arvutsed läbi viia nii kraadides kui gooni- des, kuid katastriplaanile kantakse nurgad ainult kraadides, kui Eestis ametlikult kehtivas nurgamõõteühikus. Erisusi oli ka selles, et osadel plaanidel esitati piiriandmetes piiripunktide vahelised sisenurgad, osadel plaanidel aga piirisuundade direktsiooninurgad (piiri kulgemise suund põhjasuunast N lähtuvalt). Tänaseks on paika pandud, et katastriplaanil esitatakse sisenurgad, mitte direktsiooninugad.

Suurima muutuse maamõõdutehnoloogiasse tõid aga elektrooptiliste laserkaugusmõõtjate leiutamine (EDM - Electronic Distance Measurement [ka Distancemeter] ) ning arvutiasjanduse hüppeline areng. Elektroonilse kaugusmõõtja tööpõhimõte baseerub trigonomeetrial, mille käigus mõõteaparaadis arvutatakse valguslaseri poolt välja saadetud ja prismalt või vahetult mõõdetavalt objektilt tagasipeegeldunud kiire põhjal välja objekti ja kaugusemõõtja vaheline distants. Tehnoloogia võimaldab ka suurte vahemaade taha väga täpset kaugusemõõtmist. Juba enne seda, kui EDM kaugusmõõtjad turule tulid, hakati üha enam teodoliitides kasutama elektroonikat ka nurgamõõtmisel. Ilma kaugusemõõtjata kuid elektrooniliselt nurki mõõtev instrument sai nimeks elektronteodoliit. Kui sellele lisati ka EDM kaugusmõõtja, siis oligi loodud esimene kaasaegne täisfunktsionaalne elektrontahhümeeter. Elektrontahhümeetritele lisandusid veidi hiljem ka mäluseadmed ja vastavad mõõdistamisprogrammid. Uutes kaasaegsetes elektrontahhümeetrites salvestatakse kõik mõõdistusandmed aparaadi mällu, need laetakse hiljem tahhümeetrist arvutisse ja kogu andmete järeltöötlus ning arvutused tehakse vastavaid arvutiprogramme kasutades. Mäluseadmed on teinud andmete talletamise küll mugavamaks, kuid lisanud ka teatud riskid, mis tulenevad elektroonika kapriissusest. Kaasaegsed elektrontahhümeetrid teostavad erinevaid arvutusi juba välitööde käigus otse objektil.

Pärast elektriliste kaugusmõõtjate võidukäiku kehtestati ka Eestis uue seadusega kord, et mõõdulindiga kauguseid üldjuhul mõõta ei tohi. Geodeetiliste tööde teostamiseks peab olema elekriline-, elektrooptiline- või laserkaugusmõõtja ehk EDM.

Paralleelselt uute mõõtmistehnikate ja elektrooniliste instrumentidega tuli tsiviilkasutusse veel üks väga suur uudistoode (kui seda nii võib nimetada), milleks on GNSS mõõdistustehnoloogia (rahvasuus ka kui „GPS“). Selle mõju geodeesiale ja kartograafiale on raske üle hinnata. GNSS mõõdistamisest saab täiendavalt lugeda siit.

Juba aasta pärast Katastrimõõdistamise korra kinnitamist 1999a, hakati sellesse tegema parandusi ja muudatusi. Parandused ja muudatused vormistati uue seadusena 2003 aastal. Teel uue seaduseni koostati mitmeid eelnõusid ja parandusettepanekuid. Praegu kehtiva katastrimõõdistamist reguleeriva seaduseni jõudmise pikast teekonnast, annavad hea ülevaate 2000-2003 välja antud eelnõud ja seletuskirjad.                                                                          Eelnõu | Seletuskiri1 | Seletuskiri2 |

23.10.2003a võeti vastu Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord (KTKKK).

2003a kehtestati Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kord mis kehtis 2007 aasta oktoobrini.

2004a võeti vastu Maakorraldustööde tegevuslitsentside väljaandmise, peatamise ja tühistamise kord.

2007a kehtestati uus Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord. Korda on täiendanud mitmed kohalikud omavalitsused ka täiendavate erinõuetega.

* * * * * * * * * * * * * * * *

Aasta 2018 tõi kardinaalsed muudatused katastrimõõdistamise vallas. 30.06.2018 lõpetas kehtivuse seni 2003 aastast kehtinud „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“, mida asendab uus „Katastriüksuse moodustamise kord“. Uus kord hakkas kehtima 20.08.2018.

Vastavalt uuele korrale muutuvad alates juulist 2020 kehtetuks maareformi algusaastatel väljastatud tähtajatud tegevuslitsentsid.

Tegevuse jätkamiseks tuleb kõikidel senist „tähtajatut litsentsi“ omavatel maamõõtjatel taotleda uued litsentsid, mis kehtivad viis aastat. Litsentsi taotlemise aluseks on kutsetunnistus, mis tuleb eelnevalt taotleda Eesti Geodeetide Ühingult. Kutsetunnistuse taotlemise riigilõiv on 198 EUR (EGÜ liikmetele 175.20 EUR) millest 33 EUR on käibemaks (EGÜ liikmetele 29.20 EUR).

Uusi litsentse väljastab Maa-ameti litsentsikomisjon. Litsentsi taotlemiseks tuleb esitada kutsetunnistus ning tasuda 260 EUR riigilõiv.

Uue Katastriüksuse moodustamise korra kohaselt ei vormista maamõõtjad enam katastriüksuse plaane. Maamõõtja koostab katastrikaardi alusele üksnes piiride skeemi, mis on uuttüüpi piiriprotokolli osaks. Kinnistute „skemaatilised“ plaanid väljastatakse maaomanikele Maa-ameti katastribüroo poolt. Plaanil on katastriüksuse piirid kantud väljastamise hetkel ajakohasele katastrikaardile. Kuna looduses kõlvikute piirid, ning kõlvikud ise, aja jooksul pidevalt muutuvad, siis peaks uus lähenemine tagama pidevalt ajakohase katastriüksuse plaani väljatrüki, kõlvikute pindalade suuruse, piirid, ning muutuva situatsioonikajastuse. Plaanidel-skeemidel ei esitata enam piiriandmeid (piiripunktide koordinaadid, sisenurgad ja piirijoone pikkused). Infot ajakohaste piiriandmete kohta haldab ja omab Maa-amet.

Uute paigaldatavate piirimärkidena tohib kasutada uuttüüpi metalltorust piirimärke, mille ülaosas on 80x80x50mm metallist „klots“. Samuti on endiselt lubatud piirimärkidena kasutada piirinaelu, piirikive, betoonposte ja puitposte.

Nõuded paigaldatavale piirimärgile

(1) Piirimärgi vorm, materjal ja paigaldus peavad tagama piirimärgi kohtkindla ühenduse maapinnaga ning pikaajalise säilimise välitingimustes.

(2) Katastriüksuse piiripunkti tähistamiseks maastikul võib kasutada järgmisi piirimärke:

1) metalltoru – väljatõmbamist takistava ankruga vähemalt 20-millimeetrise läbimõõduga ja 500 millimeetri pikkune metalltoru, mille külge on kinnitatud polüesterbetoonist, metallist, kivist või plastist tsentrimärgi pea minimaalse läbimõõduga 80 millimeetrit ja minimaalse kõrgusega 50 millimeetrit;

2) piirikivi ‒ vähemalt 80 kilogrammi kaaluv raudkivi, milles on vähemalt 10 millimeetri sügavune ja 15-millimeetrise läbimõõduga tsentriauk;

3) betoonpost ‒ väljatõmbamist takistava ankruga raudbetoonist post minimaalse läbimõõduga 80 millimeetrit ja minimaalse pikkusega 500 millimeetrit;

4) puitpost ‒ väljatõmbamist takistava ankruga okaspuidust post minimaalse läbimõõduga 150 millimeetrit ja minimaalse pikkusega 1000 millimeetrit.

(3) Kui lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavat piirimärki ei ole võimalik paigaldada, võib piirimärgina kasutada spetsiaalset asfaldinaela, seinamärki või vähemalt 16-millimeetrise läbimõõdu ja 300-millimeetrise pikkusega metalltoru, mille külge kinnitatakse polüesterbetoonist, metallist, kivist või plastist tsentrimärgiga pea minimaalse läbimõõduga 40 millimeetrit ja minimaalse kõrgusega 5 millimeetrit.“

Uue korra kohaselt fotografeerib maamõõtja kõik piirimärgid, ning esitab piirimärkide geokoordineeritud fotod Maa-ametile. See võimaldab võrrelda vanemate ja uuemate tööde käigus maastikul olevaid piirimärke, ehk kas tegemist on algselt paigaldatud piirimärgiga või mitte.

Kaugemas tulevikus saab võimalikuks ka piiride osaline mõõdistamine. See tähendab, et kogu katastriüksuse piiri ei pea uuel mõõdistusel üle mõõtma. Selle võimaluse eelduseks on, et Maa-ametil on juba olemas, mitte ülemõõdetava piiri ja piirimärkide kohta, uuele korrale vastavad piiriandmed.

Piirimärgi tohib uue korra kohaselt paigaldamata jätta üksnes haritaval maal, kui see segab maaomanikel maaharimist. Praktikas on kahjuks selliseid olukordi ka mujal, mitte ainult haritaval maal, kus vahel ei ole kas võimalik või mõistlik piirimärki paigaldada. Praeguse regulatsiooni kohaselt aga ei ole enam võimalik mujal, kui ainult haritaval maal, piirimärki mitte paigaldada ka juhul, kui maaomanik seda ise soovib ja tarbetuks peab.

Piirid näidatakse uue korra kohaselt looduses kätte, lisaks maaomanikule kellele uut mõõtmist teostatakse, ka kõikidele piirinaabritest maaomanikele sõltumata sellest, kas piiridele uusi piirimärke paigaldati, või kas hävinud piirimärke taastati.

Kogu asjaajamine ning allkirjastamised toimuvad üldjuhul digitaalselt. Maamõõtjad paberkandjal maamõõdutoimikuid enam ei koosta. Toimikud esitatakse Maa-ametile läbi E-katastri digitaalselt.

*

Maa-amet on teostanud viimaste aastate jooksul hulgaliselt aeropildistamisi kaldaerofotode saamiseks. Kaldaerofotod on avalikkusele kättesaadavad „Maa-ameti fotolaos“ . Fotolaos on saadaval ka ajaloolisi aerofotosid. Rohkem infot Maa-ameti kaldaerofotode kohta leiab siit:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Kaldaerofotode-kaardirakendus-p545.html


           Markšeider (1980-ndad)

                                 1981a RPI EPP juhend

                              Rakvere Rajooni talumaa eraldamise  Toimik nr.1 1988 aastast

                               Maa-ameti 1990a käskkiri nr.7

         1990a Taluseaduse alusel maa eraldamise toimik ja plaan aastast 1990/91

           Kinnisvaraekspert AS poolt 1993-1995 välja antud infobrožüürid `Maareform Täna´

                  Maakorraldustööde tegevuslitsents

                 Vene kindralstaabi kaardid – katastrikaartide eelkäijad

            Esimesed katastrikaardid             (kaardil on näha algsed, Katastribüroo poolt käsitsi peale kantud katastriüksuste piirid ja katkendjoonega trükitult ENSV Taluseadusega eraldatud maade piirid)

   Aerofotode pildistamise põhimõte

                 Vene aerofotokaamerad

                 Fotogramm-meetria töövahendid

RPI Eesti Põllumajandusprojekti Katastriosakonna poolt välja antud sovhoosikaart 1986a

  RPI EPP poolt välja antud sovhoosikaardid vanade talumaade piiridega 1991a

   Nõukogude teodoliidid ja nivelliirid

Firma HAFF digitaalplanimeeter

Kaardi- ja plaanimaerjali alusel moodustatud katastriüksuse plaan

Värviline katastriüksuse plaan 2001a

Välismaist päritolu mõõteseadmed ja nende areng tehnilisest teodoliidist elektrontahhümeetrini

KAASAEGSED TAHHÜMEETRID ja GPS seadmed

SOKKIA

LEICA

GPS Seadmed Sokkia, Leica, Trimble




Uus katastriplaan

(Maa-amet)


Uued metallist piirimärgid

(Maa-amet)


Paigaldatud uuttüüpi piirimärk looduses


Kaldaerofoto



. XVI SAJAND                          <<< Tagasi algusesse <<< 

© Garry Pavlov 2008-2010 Täiendatud 2019